Kuidas mul päriselt läheb

Tere Sõbrad! Täpselt täna kuu aega tagasi mind opereeriti. Aeg läheb kiiresti ja tegelikult olen seda aega kasutanud täiel määral iseenda taastamiseks. Olen ikka jalutamas käinud ja füüsilise poole pealt jaksan jälle ringi liikuda, sõita rattaga ja nautida elu. Millest tahaksin täpsemalt rääkida on toitmine. Meie pere tabas kõhuviirus, mis algas Iirisest. Selle sain mina, selle põdes läbi Kristi, pääses Robin, kes piirdus kergemas faasis põdemisega. See kõhuviirus tegi mind nõrgaks ja see vähenegi toit, mida päeva jooksul söön, lendas omakorda kõik jälle potil välja. Tekkis kaalulangus, mis nagunii on kriitiline hetkel. Ennem oppi oli 88 kg, kui haiglast koju sain kaalusin 80 kg ja selle säilitamine oli vajalik nagu arst mulle ütles. Viirusega läks alla veel 2,5 kg ja tekkis füüsiline jõuetus koos sellega. Oli reaalselt raske hetk, nii emotsionaalselt, vaimselt kui füüsiliselt. Räägin sellest täpsemalt. Hetkel söön iga 1,5h tagant ja kogused kaalun ära, suurusjärk 150-200 gr to

Tere kallid sõbrad! Paljud ikka küsivad, et kuidas mul läheb ja kuidas on minu enesetunne. Olen kodus olnud 1,5 nädalat ja taastun mühinal, käin jalutamas Raeküla metsas ja 3 km rada on tehtav, kaalun järgmine kord minna 5 km rajale. Lähtun vastavalt enesetundest, kui hakkab pistma, siis puhkan, naudin loodust ja jalutan edasi kui olen kosunud. Vahepeal lükkan sisse ka kiirema käigu ehk jooksen aeglases tempos, nii 100 m ja siis jalutan edasi. Tunnen ise jõudu igapäevaselt tulemas ja igapäevaga läheb tõepoolest paremaks. Kõige suurem väljakutse minu jaoks on söömine, hommikud on puhas lust, söön nagu tavaline inimene ehk korralikult putru, võileiba ja joon kohvi. Päevane osa on keerulisem, viskab sisse valusid kuigi söön iga 1,5 h tagant ja portsu suurus on 150-200 gr korraga. Õhtud jälle lihtsamad aga eks ikka esineb kõhu krampe vahete vahel. Uue seedeelundkonna toimima saamine võtab ilmselgelt aega aga kui ma võtan aega tagasi, siis on see 2,5 nädalaga läinud tugevasti edasi. Päe

Tervitused! 3 päeva kodus ja pean tõdema, jõud tuleb ja enesetunne paraneb iga päevaga. Kõige rohkem aega kulub söömise peale. Olen koostanud endale plaani, et söön iga 1,5h tagant ja võimalikult püreest toitu 150 gr korraga. See tagab mulle hetkel selle, et kõhus ei kaasneks valusid. Kui söön üle, siis hakkavad peensooles pihta valud, sest toidumassi on korraga liiga palju. Toitu on vähe aga selle eest nii rammus kui võimalik. Täna käisin ka jalutamas ehk umbes kilomeetrise matkaga värskes õhus sain kenasti hakkama. Niimoodi tasa ja targu see jõud ka tuleb. Ülejäänud päeva loen midagi huvitavat ja mõlgutan tarku mõtteid. Päeva osa juurde käib ka tunnike iluund, selline raske päevarütm siis hetkel mul :). Räägiksin täpsemalt natukene operatsioonist, sest ennem seda olid ju variandid laual, kas tuleb osaline lõikus minu maost või eemaldatakse kogu magu. Lõppotsus jäi arstide teha ja käiku läks variant number 2 ehk kogu magu. Selgitan miks nii. Maos on kahte tüüpi kasvajaid, 2/3 juh

Tere Sõbrad ja minu blogi lugejad! Suur rõõm on teatada, et olen Teisipäeva õhtust kodus. Esmamuljed on väga positiivsed, saan oma ära nägemise järgi valida endale toitu mida söön, õues liikuda ja kui vähegi jaksu on, siis olla kasulik, lastele ja Kristile. Keskkond mis on rahulik ja enda järgi sätitud annab jõudu taastimiskes. Immunsüsteem tugevneb ja üldine enesetunne paraneb. Kõige suurem rõõm oli näha lapsi, kes said oma issi koju tagasi. Nende rõõm annab endalegi jõudu, kui peaks raske hetk olema. Ajal mil olin ära sain veendumaks, et Kristi on saanud suurepäraselt hakkama koduste toimetustega ja lapsed on kenasti hoitud. Igapäevaga saan sellele tegevusele rohkem kaasa aidata. Haiglas olles käisin ma veel kompuutris, kus mul avastati et on kopsupõletik. Olin üllatanud, arsti sõnul pole see tavapärane aga ka mitte üllatav. Keemiaravi+operatsioon on immuunsüsteemile teinud oma laastustöö ja sellega seoses ka vastav tulemus. Mul ei ole palavikku ja mul ei ole mitte mingisugust köh