Vahetult ennem operatsiooni

Tere Sõbrad ja blogi lugejad!

Lubasin kirjutada juba nädalaid tagasi, aga vahepealne 5 nädalat olen puhanud ja nautinud mõnusat kulgemist. Teen seda mis mulle meeldib ja naudin seda aega, mis on antud taastumiseks ennem operatsiooni. Käisin oma kalli abikaasaga (minu kaaskannataja, aga samas ka kõige suurem tugisammas tänasel hetkel) Fuerteventural päikest püüdmas ja pean ütlema, see 11 päeva oli kosutav nii hingele, kehale kui ka vaimule. Kogusin jõudu ja sain päikest, mis laadis minu akud. Pean tõdema, et olen sama hea enesetunde juures nagu ennem 1st keemiaravi algust. Sinna on kaasa aidanud minu vend Rene oma elutarkustega. Pikad telefonivestlused temaga on mind palju aidanud ja olen leidnud sealt palju positiivseid mõtteid, mis turgutavad vaimu. Aitähh! Tänan ka oma ema Kerstit, kes on mulle vedanud ette lugematu hunniku elueliksiire ja vitamiine. Need turgutavad tõepoolest.

Eile ehk 18ndal käisin oma raviarsti juures ülevaatusel, rääkisime operatsioonist. Olles konsulteerinud erinevate arstidega, siis olen otsustanud valida variandi, kus osa maost säilitatakse.
Hetke pilt, mida on näidanud erinevad uuringud, annavad lootust, et see on võimalik.
Tegelikult on nii, et saatus valib mis variant tegelikult käiku läheb, sest operatsiooni käigus selgub mis tegelik pilt maos on. Seda ei näita ükski kompuuter ega uuring ja kui on kahtlus kahtlaste rakkude osas, mida uuringud ei näita, võetakse kogu magu. Elame-näeme, mis plaan siis tegelikult käiku läheb. Kindel on see, et lõikus on vajalik edasise elu ja täieliku tervenemise nimel.

Minu tunded?
Niisiis saabub aeg ehk raviplaani see osa, mida olen kõige rohkem kartnud. See on mul lapsest peale hirm- arstid ja operatsioonid. Või kas on olemas inimest, kes ei kardaks operatsioone?
Igatahes mina võtan seda hetkel nii, et ma tänan oma keha südamest, eriti oma magu, mis andis signaali, et minu kehas on midagi valesti. Nagu ütles minu raviarst: on tegu juhuleiuga ja sellest vaatenurgast on mul antud teine võimalus. See lõikus on võimalus elada oma elu edasi teadlikumalt kui see oli ennem.

Fakt on ka see, et usaldan 100% oma raviarsti, kes on geenius. Ma tunnen seda ise ja seda öeldi mulle ka Tartust, kus ma käisin konsultatsioonil. Tartu parim kirurg vaatas mu haigusloo üle ja küsis: "mida sa siin teed, sinu raviarst on Tiit Suuroja? See mees on geenius, kui tema nii ütleb siis nii ongi." :) Kui vaadata otsa ainult operatsioonile, siis peaksin värisema-kartma, aga ma vaatan tervikpilti ja nende faktide valguses saan ma olla kindel, et olen heades kätes ja lähen sinna teadmisega, et selleks et võita antud haigus ja paraneda täielikult on vaja see ära teha. Seega - teeme ära, siis on tehtud!

Operatsioon on 22.aprill, PERHIS veedan ma 7-10 päeva. Kallid sõbrad, kel vähegi võimalust, tulge mind vaatama. Teie toetus kohalolekuga on vajalik, tuua pole vaja midagi, sest lähen erimenüü alla. Tulge mind vaatama lihtsalt, sellest piisab. Kristi jättis reisile minemata, talle võite helistada, tema teab, kus palatis viibin ja kuidas operatsioon läks. Ta lubas ka siia blogisse teha postituse kui saab arstilt infot selle kohta kuidas op läks.

Seniks sõbrad nautige pühi, kallistage üksteist, naeratage ja nautige ilusat ilma. Tehke asju, mis teile meeldivad ja selles valguses kohtume juba õige pea.

RT