Võit

Tere hommikust Sõbrad ja minu blogi lugejad.
Taastun mühinal oma operatsioonist ja pean tõdema, et tunnen igas päevas rohkem jõudu ja elurõõmu. Söömine on kontrolli all ja peale söömist valusid enam ei esine. Tunnen kui kõht on täis ja kui üle söön, siis viskab lihtsalt põhja alt(õnneks seda juhtub väga harva).
Külastasin eile oma raviarst Tiitu ja sõbrad, trummipõrin-viled-jutud mind kuulutati eilse seisuga terveks. JAH, see teekond on minu jaoks läbitud, keemia ja operatsioon on teinud oma töö hästi ja ravinud mind terveks. Kõik isetegevus sinna juurde on teinud minu elu palju lihtsamaks ja taastumised on olnud hõlpsamad. Võib ju öelda, jah olin tubli ja sain hakkama aga tegelikult on see haiguslugu olnud palju õpetlikum. See on elumuutev kogemus ja see hakkab mind saatma edasises elus. Seda mitte negatiivselt vaid positiivses võtmes. Ma olen ütlemata tänulik oma kehale, et ta andis sellest mulle märku. See on suur õnn, et see avastati mul nii varajases staadiumis. Esialgne prognoos ju oli, et tegemist on maohaavanditega ja kui seda proovi poleks just võetud sealt, vaid oleks võetud kuskilt kõrvalt poleks seda mul avastatud. Inglid selja peal on mind palju aidanud ja mind päästnud.
Loomulikult siinses paranemises on palju kaasa aidanud minu pere, suured tänud minu perele ja lähedastele.
Mis see haiguslugu siis mulle õpetanud on?
Esiteks ma väärtustan aega iseendale palju rohkem, neid hetki peab päevas olema, et keha taastuks ja organism saaks uut elujõudu. Minu jaoks on see hetk kas lihtsalt puhkamine hingamisega või hiina meditsiini harjutusi tehes või kui olen väsinud siis magan 20.min ja jätkan tegevust. See vähendab suurel hulgal ka stressi taset minu kehas.
Teiseks ma pühendan aega rohkem Kristile ja lastele. Kavatsen seda teha terve suve, kus ma puhkan ja teen neid asju mis mulle meeldib, kas siis koos lastega või oma abikaasaga. Sisse käidud rada saadab mind kogu edasises elu.
Kolmandaks hindan oma sõpru suure auga kes mulle sellel raskel ajal toeks olid, tänu teie toetusele sõbrad olen ma täna terve ja saan oma eluga edasi minna, suur aitäh teile kallid sõbrad.
Neljandaks ja mis vaata et kõige tähtsam, see haiguslugu on teinud mind palju tugevamaks ja see on olnud väga õpetlik periood, saama tundmaks paremini iseennast. Mina võtan seda kui positiivset eluetappi, mis õpetas palju ja andis tõuke asju rohkem hindama. See haiguslugu kallid sõbrad annab mulle uue karjääri ehk pärast teatud koolitusi, saan ma hakata vaikselt tegelema sellega mis mulle meeldib ja mis mulle hetkel väga huvitav tundub. Ees on väga põnevad ajad.
Viiendaks, ma teen neid asju mis mulle meeldib, kui mulle tundub et midagi on vastukarva, siis astun kõrvale. Ilmselgelt see 100% ei õnnestu aga see polegi oluline, see mõttelaad toodab vähem stressi ja annab parema elukvaliteedi.
04.06 müüsin ma maha HOPi, minu viimane ankur elus. Aastal 2015 juuni ma selle asutasin ja lõin, aastal 2019 juunis müüsin. Kokkuvõte, minu haiguslugu algas selle ettevõtmisega ja lõppes sellest lahti saamisega. See stress mis sealt tekkis ja sellega kaasnes, oli selle haigusloo põhjus. Olen selles ise veendunud ja võtan sealt saadud kogemused kaasa oma ellu kui positiivsed elutarkused. Stressi ma siis maandada ei osanud, täna olen selles natukene tugevam.
Mis saab minu blogist? On veel teemasid mis on kirjutamat, seega mingi aeg saab täiendust. Kui olen valmis siis avalikustan selle, mine tea kellel sellest võiks kasu-abi olla tulevikus.
Seniks kallid sõbrad, ees on tore suvi ja mina puhkan terve suve. Tulge Pärnu seda koos minuga tegema, pakun öömaja kui vaja.
Olge mõnusad ja mõnusat suve nautimist.

RT