5 kuud pärast operatsiooni

Tere Sõbrad!

Aeg läheb kiiresti ja märkamatult on käes oktoober. Hea kuu kuna selles kuus on minu sünnipäev ehk on mida oodata.
Suvi möödus kiiresti ja enamasti lastega mängides eri Eesti paikades, kõik aeg mis oli lastevaba kulges koos sõpradega ja abikaasa seltsis. Mida õpetas ja mis kogemuse andis selline suvi?
Olen eelnevad 17 aastat tegelenud kohvikutega Pärnus ja kõik suved on möödunud töötähe all. Olen alati arvanud, et vägev värk, saab kenasti raha teenida ja nautida ülejäänud aastat vabamas graafikus. See suvi õpetas mulle, et tegelikult on Eestimaa suvi mis on väike aga tubli nautimiseks. Ennekõike on see nautimiseks Eestimaad ennast, sest tegelikult on siin palju ägedaid kohti mida külastada just suvel. Setomaa(täiesti teistmoodi Eesti), Saaremaa, Lemme ranna, Narvas Kremli Ööbikute kontsert, Narva-Jõesuu mõnus rannaliiv ja sealne suvine melu on väike osa sellest mida kõike ilusat Eestimaa pakub ja just suvel on need paigad mõnusad. Seega sain aru, et suvi Eestis on nautimiseks. Loomulikult peab selle nautimiseks olema ka raha aga õnneks saab seda alati teenida sellistel töödel kus ei pea olema iga nädalavahetus tööl ja minu eesmärk on luua endale töö tulevikku, kus ma saan oma graafikut võimalikult palju ise timmida. Siinkohal on minu suureks inspiratsiooni allikaks minu vend Rene, kes väga hästi saab töö kõrvalt puhata ja mängida.
5 kuud on möödas minu operatsioonist ja olen taastunud väga ilusti. Kui päris aus olla, siis poleks ise uskunud et see kõik nii kiiresti käib. Söön kõike ja kogused on tavainimese omad, ei mingeid piiranguid koguste koha pealt. Loomulikult jälgin endiselt oma toidumenüüd, mida hoian võimalikult tervislikus joones. Rohkem köögivilju-pähkleid, liha söön harva, piimatooteid tarbin vähe, magusaga ei liialda ja nisujahu tahaks üldse menüüst välja visata aga vahel ikka libastun mõne hea koogi otsa jne. Seda kõike teen ma enda hea enesetunde nimel, olen ise veendunud ja katsetanud, et me oleme täpselt nii terved mida me sööme ja endale ise suust sisse topime. Ühesõnaga söön natuke kõike aga seda võimalikult mõistikult.
Andsin analüüsid 20.09 ja minu vereproovid on hetke seisuga korras ja kõik vajalikud näitajad on normis. See teadmine teeb suurt rõõmu ja ma tunnen ka ise, et olen terve.
Jätkan hiina meditsiiniga ja proovin seda teha igapäev. Samuti mängin tennist ja seda täie koormuse juures. Käin endiselt jalutamas-jooksmas ja proovin nii palju liikuda kui võimalik.
Hetkel õpin kahes koolis, Tallinas toitumisnõustamist mis mulle väga meeldib. Materjali on palju aga see kõik on selleks, et ma oleks kooli lõpetades pädev aitama inimesi toitumismenüüde koostamistel ja nõustamisel.
Pärnus algas kogemusnõustaja koolitus, mis samuti on põnev. Seda kõike selleks, et ühel päeval aidata sama diagnoosiga inimesi nagu mul oli. Tunnen, et see on väljakutse mis mind innustab ja ühel päeval saan aidata abivaiajaid.
Kindlasti jätkan blogi kirjutamist kui on millest kirjutada ja ma tänan siiralt kõike, kes on võtnud aega lugemaks minu blogi. Ma tean et aega on vähe, seepärast ka tunnustus teile.
Naudime sügist, see värvirikkus on silmailu pakkuv :).

RT